Teie ostukorv on tühi.
Täisväetis - kompleksne kloorivaba köögivilja väetis
Täisväetis: kompleksne mineraalne väetis NPK.
Lämmastik (N) - 17%
Difosforpentaoksiid (P2O5)- 6%
Kaaliumoksiid (K2O) - 11%.
Väetatakse lokaalselt. Väetis puistake ja segage pinnasesse enne kaevamist (istutamist) või ümber vegeteerivate taimede. Kasutada vaid juhul, kui on kindlaks tehtud vajadus. Mitte ületada soovitatud koguseid.
Väetise norm: aiamaa (kesa)- 40-80 g/m2 (enne kaevamist); lehtaedviljad ja maitsetaimed- 25 g/m2; kaunviljad- 30 g/m2 (enne külvamist); juurviljad- 50-80 g/m2; sibulköögiviljad- 40 g/m2; kapsad- 70-90 g/m2; kartulid- 50 g/m2.
Lämmastik (N) - 17%
Difosforpentaoksiid (P2O5)- 6%
Kaaliumoksiid (K2O) - 11%.
Väetatakse lokaalselt. Väetis puistake ja segage pinnasesse enne kaevamist (istutamist) või ümber vegeteerivate taimede. Kasutada vaid juhul, kui on kindlaks tehtud vajadus. Mitte ületada soovitatud koguseid.
Väetise norm: aiamaa (kesa)- 40-80 g/m2 (enne kaevamist); lehtaedviljad ja maitsetaimed- 25 g/m2; kaunviljad- 30 g/m2 (enne külvamist); juurviljad- 50-80 g/m2; sibulköögiviljad- 40 g/m2; kapsad- 70-90 g/m2; kartulid- 50 g/m2.
* Komposti eelised võrreldes mineraalväetistega.
Kompostis ei ole toitained lahustuvate orgaaniliste sooladena, vaid orgaaniliste ainete ühenditena.
See tähendab:
esiteks, sademete või kastmise korral neid ei uhuta sügavamatesse mullakihtidesse, vaid nad on alati ülemises mullakihis, kus on ka põhiliselt taimi toitvad juured;
teiseks, kui mineraalväetised kogunevad tugevasti taimede juurtesse ja taimed kasvavad seetõttu lopsakaks, olles kergesti vastuvõtlikud mistahes nakkustele, aga kahjurite jaoks on üleüldse lausa maiuspala …
Hästilagunenud kompost on nagu „kaetud laud“ – taimed võtavad toiduks sealt ainult siis, kui neil seda vaja on…
Peale selle on kompost nagu käsn, imeb endasse suurepäraselt vett ja laseb hästi läbi niiskust.
Hea kompost on suurepärane asendus mistahes mineraalväetisele.
